Ideest EVS-ini (kuidas mina selleni jõudsin)

Minu lugu, kuidas ma jõudsin EVS-ini (European Voluntary Service), ei ole tegelikult üldse pikk. Suure tõuke sellele andis osalemine noortevahetustel ja -koolitustel. Mõnda teise riiki projekti minna on tegelikult lihtsamast lihtsam (seda just siis, kui Sa oled 18+). Siis ei tohiks Sind välismaale minemisel keegi kuidagimoodi takistada. Mine aga ja reisi niipalju kui saad!

Nii alustasin ka mina. Esimest korda sattusin Türki jaanuaris koolituse 'Youth and Voluntarism' raames. Selle projekti siinseks koordinaatoriks oli Continuous Action ning üllatus oli mul seda suurem, kui sain kirja, et olen valitud seal osalema. Üllatus oli veel suurem, kui avastasin ennast reaalselt juba sinna projekti sõitmas. Pean just seda projekti põhjuseks, miks ma hakkasin üldse EVS-i peale niivõrd palju mõtlema. Türgi lihtsalt jättis nii hea mulje!

Olles Türgist niivõrd suures vaimustuses, läksin sinna tagasi veebruaris ja aprillis, et võtta osa kahest teisest noortevahetusest. Mul on nii imelik mõelda, et enamus inimesi näeb Türgit ideaalse puhkuseriigina, kus saab nädal aega lihtsalt rannaääres kokteile juua ja puhata (mida tegelikult saabki teha Antalyas, Kemeris ja muudes puhkusekuurortides) .. kuid mina näen Türgit hoopis teise pilgu läbi.

 I kord Türgis. Koolitus 'Youth and Voluntarism'. Toimumispaik: Muş

 II kord Türgis. Noortevahetus 'To Encourage Participation by Volunteering'. Toimumispaik: Istanbul. Õnneks saab noortevahetuste jooksul palju ka linnas ringi sõita ja siin sõitsimegi ühele messile linna teise otsa. 

 Grupipilt noortevahetuselt. Endiselt Istanbulis :)

 Vaba aega leiab projektides ka. Pilt Taksimi peatänavast Istanbulis.

Peale I koolitust hakkasin silma peal hoidma EVS andmebaasil, kus on igasuguseid põnevaid projekte ja kust ma ka lõpuks oma projekti leidsin. Saatsin oma valitud organisatsiooni(de)le enda CV, motivatsioonikirja ning võtsin ühendust oma saatva organisatsiooniga, milleks on Continuous Action. Igal EVS projektil on saatev ja vastuvõttev organisatsioon (et te siis segaduses ei oleks, kui  ma siin neid niimoodi nimetan).   

Minu projektiga oli veel lugu selline, et esmalt valiti mind minu vastuvõtva organisatsiooni poolt ning seejärel saadeti projekt rahastuseks  fondile. Tavaliselt otsitakse vabatahtlikke juba rahastatud EVS projektidesse. Mina aga tahtsin minna ainult Türki ja seepärast ka ootasin pikemat aega oma projekti.

Päev, millal  ma sain jaatava vastuse oma projekti osas, on unustamatu.