Pühapäeval sattusime kenasti taaskord kontorisse, kuid seda alles lõunal. Esialgse plaani kohaselt taas pilte sorteerida ning videosid korrastada, sattusime hoopis autistiteemalisele seminarile. Saime seal igatmoodi abiks olla ning palju pilte klõpsutada.
Õhtul sattusime jälle linnamüüride juurde, mis muutub õhtu eel ilusaks kohvikulaadseks kohaks. Kuigi seal on meeletult pime istuda, on vaade see-eest väga hea.
Nädalavahetuse I pool möödus tavaliselt, tegelesime viimaste projektide kokkuvõtetega ning õhtul läksime kõik koos Gazi Paviljoni, kus varasemalt on elanud ka Atatürk. Sellest kohast on tänaseks tehtud samuti hiiglama suur kohvik (tundub nagu igas natukene tähendusrikkas kohas on olemas kohvik. See on aga iseenesest väga hea, saabki kenasti istuda ja nautida). Vaade on seal ka vapustav.
Täna tuli meie EVSikate juurde ka üks eesti osaleja sellest samast noortevahetusest, kust me teistega reedel tagasi tulime. Seda peamiselt küll sellepärast, et noortevahetus läks seal väga käest ära. Nüüdseks on see läbi ja teised eestlased lahkusid juba öösel Istanbuli suunas. Igaljuhul hostime teda siin rõõmsalt 2 päeva :).
Vahepeal aga polegi midagi väga põhjapanevat juhtunud, eks eluke siinpool möödub ikka oma jadapidi. Peagi saame endale ka töövalmis telefoninumbri ja elamisloa. Oleme telefonifirmas juba 2 korda käinud ning lõpuks avati küll meie SIM-kaardid, kuid telefonid peame ka veel ära registreerima. Igaljuhul väga pikk ja igati segane asjaajamine, kuid asi vähemalt liigub.
Elamisloa jaoks käisime ka pilte tegemas, kusjuures fotograaf käskis naeratada :). Eks mul vast tollel hetkel lõi selline eestlase mentaliteet välja, et istusin seal ikka sellise tuima näoga nagu ikka, kui passi vms sellised tähtsaid pilte tegema minnakse. Tahaks näha neid elamislubasid või muid dokumente, kus inimesed laialt naeratavad.. kuigi, ei tea küll, kuidas sellist asja aktsepteeritakse.. aga igaljuhul väga vahva.
PS! Suurim aitäh Şeyhmusele, kelle pilte siin blogis muudkui kasutan :)
Vahepeal sain kätte ka Continuous Actioni poolsed tervitused. Niihea oli nendest ka midagi kuulda. Loodan, et üsna pea saavad mul siin mõlemapoolsed organisatsioonid veel suuremat koostööd arendada.
Õhtul sattusime jälle linnamüüride juurde, mis muutub õhtu eel ilusaks kohvikulaadseks kohaks. Kuigi seal on meeletult pime istuda, on vaade see-eest väga hea.
Nädalavahetuse I pool möödus tavaliselt, tegelesime viimaste projektide kokkuvõtetega ning õhtul läksime kõik koos Gazi Paviljoni, kus varasemalt on elanud ka Atatürk. Sellest kohast on tänaseks tehtud samuti hiiglama suur kohvik (tundub nagu igas natukene tähendusrikkas kohas on olemas kohvik. See on aga iseenesest väga hea, saabki kenasti istuda ja nautida). Vaade on seal ka vapustav.
Täna tuli meie EVSikate juurde ka üks eesti osaleja sellest samast noortevahetusest, kust me teistega reedel tagasi tulime. Seda peamiselt küll sellepärast, et noortevahetus läks seal väga käest ära. Nüüdseks on see läbi ja teised eestlased lahkusid juba öösel Istanbuli suunas. Igaljuhul hostime teda siin rõõmsalt 2 päeva :).
Vahepeal aga polegi midagi väga põhjapanevat juhtunud, eks eluke siinpool möödub ikka oma jadapidi. Peagi saame endale ka töövalmis telefoninumbri ja elamisloa. Oleme telefonifirmas juba 2 korda käinud ning lõpuks avati küll meie SIM-kaardid, kuid telefonid peame ka veel ära registreerima. Igaljuhul väga pikk ja igati segane asjaajamine, kuid asi vähemalt liigub.
Elamisloa jaoks käisime ka pilte tegemas, kusjuures fotograaf käskis naeratada :). Eks mul vast tollel hetkel lõi selline eestlase mentaliteet välja, et istusin seal ikka sellise tuima näoga nagu ikka, kui passi vms sellised tähtsaid pilte tegema minnakse. Tahaks näha neid elamislubasid või muid dokumente, kus inimesed laialt naeratavad.. kuigi, ei tea küll, kuidas sellist asja aktsepteeritakse.. aga igaljuhul väga vahva.
Nonii, kleepisin ise ka plakatit seina :)
Katsetasin ka siis superkaamerat. Filiz ja Ágo
Autistiteemalisel seminaril osalejad
.. ja tegelesime lastega ka
PS! Suurim aitäh Şeyhmusele, kelle pilte siin blogis muudkui kasutan :)
Vahepeal sain kätte ka Continuous Actioni poolsed tervitused. Niihea oli nendest ka midagi kuulda. Loodan, et üsna pea saavad mul siin mõlemapoolsed organisatsioonid veel suuremat koostööd arendada.
No comments:
Post a Comment